AlgKool
Lasteaed
 
 
 

Uuemõisa Lasteaed-Algkool


Comenius projektidHispaania 2013
 
     

  24.veebruaril-1. märtsil külastasid meie kooli õpilased ning õpetajad partnerkooli Hispaanias, Pontedeume`s.
Lasteaiaõpetaja Moonika Nerman kirjutas ülevaate reisist.

Kevadelt otsimas ehk kuidas Uuemõisa kooli lapsed ja õpetajad Hispaanias käisid


24. veebruaril alustasid Uuemõisa Lasteaed-Algkooli 4 õpetajat ja 4 õpilast teekonda Hispaaniasse  Pontedeume`i. Pontedeume on väike linn Atlandi ookeani ääres Loode-Hispaanias Galicia maakonnas A Coruña provintsis. Meid ootasid ees 4 suhtlemist täis päeva, uued kogemused ja teadmised ning nii mõnigi uus mäng.

A Coruña lennujaamas võtsid  meid hilisel õhtutunnil vastu 2 naeratavat taksojuhti, kes meie reisiseltskonna Pontedeume edasi viisid. Sihtkohas ootas meid tänaval toasussides hosteli perenaine ja veidi eemalt lehvitas ka peremees. Viimane aitas meil kohvrid tubadesse tassida. Tuba aga üllatas sellega, et seal oli külm. Uni tuleb nii, et oleme mitme teki all ning ka pead on külma eest teki alla peitu läinud.

Esmaspäeva hommikul ärgates eriti teki alt välja tulla ei taha. Uurime veidi ümbrust ja õnneks leiame toast elektriradiaatori, millele kohe soojakraade juurde keerame. Paneme riidesse ja läheme hommikust sööma. Hommikusöögiks on kohv, klaas apelisinimahla ja saiake. Selline pidigi olema üks tavaline hommikusöök Hispaanias. Edasi jalutame läbi imeilusa linna ja siirdume kooli. Tegu on katoliku kooliga, milles on nii kirik kui ka väike kabel. Iga päeva alustatakse siin palvusega.
Tuleb välja, et ka koolis on külm. Ilmselt pole nad harjunud oma elu- ja tööruume eriti kütma. Koolis jagatakse meid kahte rühma. Üks rühm hakkab meisterdama konnamängu ja teised mängivad õues Brilèd (sarnaneb meie rahvastepallile). Õues rõõmustavad need võõramaalased, kellel müts ja kindad kaasas on. Hispaanlased ise on õues aga T-särgis ja dressides. Kooliõuel köidavad meie tähelepanu veel dressides lasteaialapsed, kes neljakäpukil roomavad külmal kivil. Nii pidid nad lastes erinevaid meeli arendama.
Otsustame, et proovime ära ka kohaliku koolilõuna. See osutus väga suureks ja maitsvaks. Esiteks tuuakse lauda supp, seejärel praad ning ka magustoit (väike tops jogurtit või puuvili). Joogiks pakutakse vett, õpetajate laual on ka vein. Sööklas paneme tähele, et ühel laual on nõudele lisaks ka rätid ja pesulõksud. Tuleb välja, et neist tehakse lasteaialastele põlled. Peale sööki lahkub enamus lapsi koos sööklast. Üks laps jääb aga laua äärde nutma, sest toit tuleb ära süüa.
Peale lõunat läheme hostelisse tagasi, et end soojemalt riidesse panna. Teel märkame, et tegelikult on õues kevad. Õitsevad saialilled, hortensiad ja ristik. Imelised on õitevahus asalead.
Õhtul on koolis Hispaania tervituspidu. Lapsed mängivad õues aaretejahti, numbrimängu ja toolimängu. Peale seda üllatab meid oma valjuhäälsete rahvalaulude ja –tantsudega kohalik folkloorirühm. Meile üritatakse selgeks õpetada kahte galeegi keelset laulu, aga no ilmselgelt on nende keele hääldus ja tempo meie jaoks väga rasked. Õhtusöögiks pakutakse kohalikke rahvustoite – Galicia guljašši kikerhernestega, tuunikala pirukat, tortillat (nagu omlett, ainult keedukartulitükid on sees) ja pähklitega keeksi. Loomulikult on laual ka vein ning pakutakse ka „nõiajooki.“ Viimane oli jook, mille tegemiseks kallati kaussi kange alkohol, suurel hulgal suhkrut, õuna- ja apelsinikoored, kohvioad. Saadud segu pandi kausis põlema ning seda joodi kuumalt. Peab tunnistama, et erilist maitseelamust jook ei pakkunud, kuid tegemine ise oli vaatemänguline.
Nüüd jõudis kätte aeg, mil kooli jõudsid lapsi võõrustavad pered. Saadame lapsed ära ja siirdume ise jalutuskäigule linna.

Teisipäeva hommikuks oleme oma toa hostelis soojaks kütnud. Kuid selga paneme ikkagi soojad riided. Sel päeval valmistavad lapsed koolis taaskasutatavatest materjalidest kasti. Kasti peale tuleb teha midagi sellist, mis on meie rahvusele või maale omane. Meie lapsed joonistasid Pika Hermani torni ja jõuluprae.
Siis läheme linnaga tutvuma. 1270. aastal loodud Pontedeume kesklinn on hea näide keskaegsest arhitektuurist. Siinsed tänavad on järsud ja kitsad. Vanadesse hoonetesse on tehtud suur hulk võõrastemaju, kohvikuid või poekesi. Meeldejäävamad hooned on kirik ja Andrade torn. Täna asuvad selles tornis turistiinfokeskus ja muuseum. Tornist avaneb imeline vaade kogu linnale. Jõume veel külastada ka kohalikku turgu. Seal müüakse puu- ja aedvilju, erinevaid mereande jne.
Peale lõunat istusime bussi ja sõitsime lähedal asuvasse Eume jõe kaldal asuvasse rahvusparki (Fragas do Eume). Teeme seal jalutuskäigu, kus uurime kohalikke taimi. Tunneme õite jägi ära priimulad, nartsissid, kannikesed ja võililled. Pargis asub ka klooster, milleni meie kahjuks oodatava vihma tõttu ei jõudnud. Teel möödume aedadest, kus kasvavad vilju täis apelsini- ja sidrunipuud. Õiteilu pakkusid rododendronid  ja kallad.
Sel päeval jõume ära käia ka kohalikus rannas, kuid selleks hetkeks on alanud vihmasadu. Lastele avaldasid muljet suured lained merel ning hiiglaslikud männikäbid ja –okkad.

Kolmapäeval hommikul mängisime isemeisterdatud konnamängu ja vaatasime videosid sellest, kuidas projektis osalevad riigid oma kodus Brilèd mängisid. Pärast seda meisterdasime koos rahvariideid papist nukkudele. Õpetajatel õnnestus külastada ka galeegi keele tundi (Galicias on 2 ametlikku keelt – hispaania ja galeegi keel). Tundub, et meie õpetajad suudavad vaikust ja korda klassis paremini hoida, sest seal tundus see olevat tavaline, et üle klassi kõva häälega räägitakse ja mitte üks õpilane, vaid kõik kooris.
Väga vahva oli jalutuskäik kohalikku sadamasse. Saime teada, et siin tegelevad paljud inimesed merikarpide otsimise, kasvatamise ja müügiga. Kuna linn asus ookeani kaldal, siis olid tõus ja mõõn merel täiesti jälgitavad. Mõõna ajal otsisid inimesed kõbla sarnase tööriistaga mudast karpe. See pidi olema väga raske ja tervist kahjustav töö. Kohalikud kalurid püüavad enamasti merest aga sardiine. Lapsed õppisid sadamas siduma erinevad sõlmesid. Meie käigu sadamasse jäädvustas ka kohalik ajaleht, milles ilmus pilt mitmest meie õpetajast ja õpilasest.
Peale lõunat sõtsime ekskrsioonile A Coruñasse. Seal asub maailma vanim olemasolev majakas - roomlaste rajatud Torre de Hercules. Nimetatud majakas, mida teisiti ka La Lanterna´ks ehk laternaks/lambiks kutsutakse, ehitati esialgsel kujul 100 aastat enne Kristust roomlaste poolt. Seistes majaka jalamil näoga Atlandi poole, lastes väga tugeval tuulel oma näkku puhuda, ei olnud keeruline tajuda koha ja aja võlu. Ürgne, karm, kirjeldamatult võimas tunne!
A Coruñas jalutasime veel vanalinnas ja saime ka veidi vaba aega šoppamiseks.
Kolmapäeva hilisõhtul toimus õpetajatele hüvastijätu õhtusöök kohalikus restoranis. Laud oli kaetud rikkalikult ja loomulikult moodustas enamuse toidust mereannid.

Neljapäeva hommikul siirdusime ekskursioonile Galicia pealinna Santiago de Compostelasse. Selles linnas asuv katedraal on üks olulisemaid palverännusihtpunkte kristlaste jaoks Jeruusalemma ja Rooma kõrval. Peab tõdema, et nii võimsat ja suursugust hoonet ei olnud meie hulgast nii mitmedki varem näinud. Uhked olid ka Raxoi palee (täna asub seal linnavalitsus) ja Hostal dos Reis Catolicos (valitsejate peatuskoht pärast palverännakut, praegu on seal luksushotell). Jalutuskäigu ajal vanalinnas nägime veel mitmeid kohaliku ülikooli ajalooliseid hooneid.
Ja siis jõudiski kätte hetk, mil tuli hüvasti jätta oma Ungari, Türgi ja Poola sõpradega. Nemad alustasid oma koduteed just siit linnast.
Meie sõitsime tagasi Pontedeume`i. Sõime koolis lõunasöögi, võtsime oma kohvrid ja siis tuli meilgi anda 2 põsemusi oma hispaanlastest sõpradele.
Sel pärastlõunal jõudsime A Coruñasse hotelli. Järgmisel hommikul alustasime selle linna lennuväljalt koduteed. Aga Calicia jääb meie südamesse alatiseks ning meil on palju uusi teadmisi, kogemusi ja mänge mida siin kodus oma perede või sõpradega jagada.

Meie reis Hispaaniasse sai teoks tänu rahvusvahelisele Comenius koostööprojektile „Traditsioonilised laste mängud“, mis on osa Elukestva õppe programmist.

Vaata pilte Hispaania kohtumisest siit.

Artikkel Hispaania projektikohtumisest, mis ilmus ajalehes Lääne Elu 16.03.2013



Hispaania mäng Brilé

Mängijad moodustavad kaks võrdset meeskonda (5-8 mängijat). Mängitakse kummipalliga. Mänguplats näeb välja peaaegu selline nagu rahvaste pallis, kuid kaptenite kohapeal on vastasmeeskonna “vangla.”

Mängu eesmärk on saata kõik vastasvõistkonna liikmed vanglasse.

Palli visate tuleb proovida vastasvõistkonna mängijatele pihta saada (hisp keeles “brilar”). Kui mängijale visatakse palliga pihta, siis on ta “brilado” ning läheb vastasmeeskonna selja taha vanglasse ning saab oma meeskonnalt sealt aidata vastasmeeskonna mängijaid omakorda välja visata (vanglasse saata).
Võidab see meeskond, kes esimesena on kõik vastase mängijad vanglasse saatnud.

NB!

*Mängijad ei tohi oma alast väljaspool liikuda ega püüda palli vastasmeeskonna alalt.

*Kui pall puutub kõigepealt maad ning seejärel mängijat, siis ei lähe mängija vanglasse.

*Kui pall puutab mängija pead või jalgu, siis ei pea vanglasse minema.


Videoõpetuse leiad siit


 
 
Kõik õigused kaitstud © Uuemõisa Lasteaed-Algkool